Kokkuvõte

Juriidilise isiku kriminaalvastutus on Eestis kehtinud juba üle kolme aasta. Selle aja jooksul on kohtud, eriti Riigikohus, andnud arvestatava panuse karistusseadustikus väljendatud põhimõtete tõlgendamiseks ning edasiarendamiseks, eriti mis puudutab juriidilise isiku ja tema juhtivtöötaja või organi vastutuse seoseid.

Artiklis kasutatud lahenditest nähtub, et väärteomenetluses tekitab probleeme teo toime pannud juhtivtöötaja või organi liikme kindlakstegemise nõue. Sageli on tegemist järelevalvekohustuse rikkumise ehk tegevusetuse vormis toime pandud rikkumisega, ning ei ole selge, kuidas on konkreetses äriühingus juhatuse ja muude juhtivtöötajate kohustused jaotatud. Juhtivtöötaja igakordse väljaselgitamise nõue tundub ebaotstarbekas menetluse ökonoomsuse seisukohalt, sest tegemist on sageli pisirikkumistega. Samas ei ole süülise vastutuse põhimõttest taganemine vastuvõetav. Kindlasti tuleks selle vältimiseks pöörata tähelepanu juhtivtöötaja poolt järelevalve- ja kontrollikohustuse mittetäitmisel põhinevale juriidilise isiku vastutuse võimalikkusele. Karistusseadustiku ja senise kohtupraktika põhjal jääb see siiski ebakindlaks võimaluseks, eriti formaalsete deliktide puhul.

Juriidilise isiku huvi kriteeriumi rakendamine võib samuti pakkuda kohtutele väljakutseid, Käesoleval ajal siiski tundub, et kohtupraktika on läinud pigem laiendava tõlgenduse teel, nõudes seost juriidilise isiku tegevusega ning seda, et tegu ei tohi olla toime pandud üksnes juhtivtöötaja enda huvides.

• karistuse liigid ja määrad
,
• süütegu