Kokkuvõte

Eestis on suur osa ühinguõiguse valdkonnas peetud kohtuvaidlusi seotud ühingu organite otsuste vaidlustamisega. Selliste vaidluste suur arv ei ole iseenesest kuigi üllatav, sest otsuste vaidlustamine on aktsionäride, eelkõige vähemusaktsionäride võimalus oma õigusi kaitsta. Teiselt poolt võib see anda märku ka õigusrikkumise suurest hulgast selles valdkonnas, eelkõige vähemuse õiguste rikkumisest enamuse poolt. Kuna äritavad on alles välja kujunemas ning pahatihti ei arvestata ühingu otsuste vastuvõtmisel seadustega, siis võib selline asjaolu anda alust paljudeks vaidlusteks. Samas on raske hinnata, kui palju vaidlusi tuleneb vähemuse õiguste tegelikust rikkumisest ning kui palju vaidlusi on algatatud hoopis eesmärgiga avaldada enamusele survet. Kindlasti on kohtuvaidluste suure arvu põhjusteks ka seaduste rakendamise ja tõlgendamise probleemid. Paraku ei ole seadused üheselt arusaadavad ning sageli ei suudeta arvestada ka seaduste omavaheliste seostega.

Artiklis analüüsitakse äriühingu organi otsuse vaidlustamisega seotud probleeme, mis on tekkinud seaduste muutmise järel või on tõusetunud kohtupraktikas, eelkõige keskendudes tühistele otsustele. Seejuures peatutakse pikemalt sellisel üldkoosoleku otsuse tühisuse alusel nagu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Autori arvates on oluline teha vahet vigadel üldkoosoleku kokkukutsumise korras, mis rikuvad aktsionäri õigusi, ja vigadel, mis neid ei riku, sest üksnes formaalne eksimus ei peaks saama otsuse tühisuse põhjuseks.

• aktsiaselts
,
• juhtimine ja vastutus
,
• juriidilised isikud