Kokkuvõte

Eesti keskkonnaõigus on viimase kümnendi jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Aastatel 1992–1996 töötati välja ja kehtestati esimesed hädapärased seadused. Aastaid 1997–2002 iseloomustab eelkõige Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse ülevõtmine ja sellega seotud aktiivne õigusloome. Praeguseks on kehtestatud kümned keskkonnaalased õigusaktid. Paraku on massiliselt ja kiirkorras loodud keskkonnaõigusest kujunenud küllaltki fragmentaarne ja vastuoluline õiguslik distsipliin. Eesti keskkonnaõiguses domineerib sektoriviisiline, partikulaarne ja tehniline regulatsioon. Puudus on suurema abstraktsiooniastmega normidest. Eesti keskkonnaõiguses puudub üldosa, mis oleks rajatud keskkonnaõiguse rahvusvaheliselt üldtunnustatud printsiipidele. Meie keskkonnaõigus ei ole õiguse adressaatidele piisavalt selge ja arusaadav.

2007. aastal valitsuse moodustanud koalitsioon on seadnud eesmärgiks kodifitseerida mitmed avaliku õiguse valdkonnad. Üheks selliseks valdkonnaks on ka keskkonnaõigus. Artiklis vaadeldakse Eesti keskkonnaõiguse kodifitseerimise põhjuseid, eesmärke ja mõningatele kodifitseerimisega seotud valikuid.

• Keskkonnaõigus
,
• seadusandlus