Kokkuvõte

Üldjuhul, kui meedia avaldab isiku kohta valet või on tegemist isiklikku laadi rünnakuga, võib kannatanu pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Isiklikke õigusi nagu au, väärikuse ja hea nime kaitse, eraelu puutumatus ja õigus minapildile on Eestis võimalik kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

Iseasi, kas aeganõudev kohtumenetlus on tegelikult parim lahendus meedias riivatud isikuõiguste tagamiseks, kui arvestada avaliku kommunikatsiooni huve. Meedia toimib omasoodu ja kui kohtuasi jõuabki lahendini, ei pruugi see enam oluliselt mõjutada avalikkuses kujunenud arusaamu. Sama käib ka isikuandmete väärkasutuse kohta. Teiselt poolt tuleb arvestada ka sellega, et seaduses ettenähtud karmid karistused või kohtus välja mõistetavad suured kahjusummad võivad küll meediaväljaandeid korrale kutsuda, kuid võivad viia samas selleni, et peetakse paremaks ohtlike teemade (või isikute) käsitlemisest üldse loobuda (nn külmutav toime). See seab löögi alla avaliku kommunikatsiooni vabaduse ning ajakirjanduse rolli demokraatlikus ühiskonnas.

Seega tekib küsimus, kas leidub sobivamaid õiguskaitsevahendeid. Artikli fookuses on vastulause esitamise õigus ja sellega sarnased õiguslikud või eneseregulatsiooni abinõud, mida üksikisik saab kasutada oma isiklike õiguste kaitseks meedia eest.

• demokraatia
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• kahju õigusvastane tekitamine