Kokkuvõte

Panga pankroti tagajärjeks võib olla märkimisväärne kahju mitte ainult pangandussüsteemiga otseselt kokkupuutuvatele isikutele nagu aktsionärid, investorid ja võlausaldajad (eelkõige hoiustajad), vaid ka ühiskonnale tervikuna. Riigi ülesanne finantsstabiilsuse tagamisel on reageerida krediidiasutuse võimalikule maksejõuetusele võimalikult adekvaatselt.

Krediidiasutuse maksejõuetusega seonduvate probleemide seadusandlikul lahendamisel lähtuti pikka aega traditsioonilisest arusaamast. See tähendas, et uuriti iga konkreetse finantskriisi järel kriisi põhjusi ja vastavalt järeldustele muudeti krediidiasutuse maksejõuetust reguleerivaid seadusi. Juhtumipõhine lähenemine ei suutnud minimeerida krediidiasutuse pankrotijuhtumite arvu ega pankrotist tulenevaid kahjusid. Selle asemele tuli uus lähenemine, mille põhiideeks on mitte tegeleda krediidiasutuse pankroti tagajärgedega, vaid keskenduda eelseisva maksejõuetuse võimalikult varasele tuvastamisele ning maksejõuetusega kaasneda võiva kahju minimeerimisele. Selliseks krediidiasutuse maksejõuetusmenetlusele alternatiivseks teeks on regulatiivse maksejõuetuse kontseptsioon, mida artiklis lähemalt tutvustataksegi. Lisaks vaatleb autor, millised on regulatiivse maksejõuetuse kontseptsiooni realiseerimise takistused Eestis.

• Maksejõuetusõigus
,
• pangandus