Kokkuvõte

Artiklis vaadeldakse, kuidas õigusemõistmise legitiimsus kriminaalasjades sõltub demokraatiast ja isikute põhiõiguste austamisest. Samuti selgitatakse, miks demokraatia ja põhiõigused ei pruugi hea karistusõiguse eeldustena olla iseenesest piisavad. Puudu jääva osa tuletab autor sellest, mida võib nimetada kriminaalasjades õigusemõistmise sotsiaalseks ja ajalooliseks kogemuseks. Autor on seisukohal, et represseeriva õiguse probleemid aitavad mõista poliitika, kodakondsuse või muude sarnaste valdkondade üldisi küsimusi. Autori arvates võime õppida nii mõndagi normatiivse poliitilise filosoofia kohta, kui käsitleme seda läbi ajalooliselt kitsama tähendusega karistusõiguslike probleemide prisma.

• õigusfilosoofia
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• seadusandlus