Kokkuvõte

Küsimus õigest õigusest on olnud ja on jätkuvalt aktuaalne igas kultuuri- ja õigusruumis. Tänapäevaste, üha enam industrialiseeruvate ja globaliseeruvate ühiskondade toimimiseks on hädasti vaja jõuda toimivamate õigusnormide loomiseni, vältimaks elukaugete seaduste mittejärgimisest tulenevaid teravaid konflikte seadusandja ja õiguse adressaatide vahel.

Jätkuvalt aktuaalne on uurida õiguse tekkemehhanisme ja allikaid ühiskondlikus elus, samuti selgitada välja, millised ühiskondlikud suhted vajavad õiguslikku reguleerimist, mis liiki regulatsiooni kasutada ning milliseid sotsiaalseid nähtusi (suhteid) peavad jääma reguleerima teised sotsiaalse korra elemendid.

Õigusest arusaamise seisukohalt on õigusnormide loomise objektiivseks aluseks sotsiaalsetes normides väljenduvad vabaduse ja võrdsuse üldised elemendid. Sotsioloogia seisukohalt on oluline välja selgitada nende sotsiaalsete normide olulised jooned, mis on saanud või saavad seaduse staatuse, ning see, miks ühed normid väärivad seda staatust, teised aga mitte.

Õige õigus peaks aitama enam kaasa õiguse ühe olulisema ülesande täitmisele, milleks on ühiskonna turvalisuse, inimeste turvalise kooselu tagamine antud sotsiaalses ruumis. Selle saavutamiseks tuleb luua praegusest paremini toimiv kommunikatsioonivõrgustik sotsiaalsete subjektide endi (indiviidide, gruppide jne) ning seadusandja ja ühiskonna vahele. Ühelt poolt saab sellega tagada ühiskonna sidususe, teiselt poolt anda subjektidele selged orientiirid enda asendi määratlemiseks ühiskonnas ning siit tulenevalt normipäraseks käitumiseks.

• õigusfilosoofia
,
• õigussotsioloogia