Kokkuvõte

Põhiseadus ei ütle otsesõnu, millistel eesmärkidel ja mis ajal tohib valimissüsteemi muuta. Küll aga on head riigiõigusliku tava kujundanud Riigikohus, öeldes, et demokraatia põhimõttest johtuvalt ei saa aktsepteerida olukordi, kus võimul olevad poliitilised jõud teevad vahetult enne valimisi reeglites endale kasulikke muudatusi. Paraku on ikka ja jälle süsteemi enda kasuks kallutada püütud. Ka äsja möödunud linna- ja vallavolikogude valimistele läks Eesti vastu valimisreegleid käsitlevate kohtu- jm õigusvaidluste saatel. Teravaimad neist puudutasid Tallinna valimissüsteemi muutmist, mille käigus suurendati Tallinna volikogu liikmete arvu, võeti kasutusele kompensatsioonimandaadid ning edukamaid häältekogujaid premeeriv modifitseeritud d’Hondti meetod asendati ringkonnamandaatide jaotamisel lihtkvoodi ja kompensatsioonimandaatide jaotamisel tavapärase d’Hondti meetodiga. Käesolevas artiklis analüüsitakse tehtud muudatusi ja nende tegelikku mõju. Et valimisõigus on tihedalt seotud politoloogia ja matemaatiliste meetoditega, ühendavad autorid analüüsi käigu ja järelduste kirjeldamisel reaal- ja sotsiaalteaduste meetodid ja esituslaadi.

• kohalik omavalitsus
,
• munitsipaalõigus
,
• demokraatia