Kokkuvõte

Euroopa tsiviilprotsessiõiguse ajaloos on vähemalt paar viimast sajandit olnud oluliseks küsimuseks kohtu ja poolte roll tsiviilkohtumenetluse suunamisel. Ühteaegu on püütud leida tasakaalu poolte õiguste ja kohustuste ning kohtu ülesannete vahel. Eestis hakati seaduse tasandil kohtu aktiivsust rõhutama 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Kohtupraktika alustas sellele tähelepanu juhtimist siiski juba mitu aastat varem. Kohtu aktiivsuse üks olulisemaid väljendusvorme on kohtu selgitamiskohustus. Käesolevas artiklis käsitletakse kohtu selgitamiskohustuse eesmärki, selgitamiskohustust seoses faktiliste asjaolude esitamisega, hagi eseme muutmisega ja tõendite esitamisega, samuti kohaldatava õigusnormi selgitamist. Eraldi peatutakse selgitamiskohustuse täitmise ajal, täitmise viisil ja dokumenteerimisel. Käsitlemist leiab ka selgitamiskohustuse seos poolte võrdse kohtlemise põhimõttega. Ülevaade sellest, milline on selgitamiskohustuse ulatus, antakse artiklis Riigikohtu praktika kaudu.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• hagi
,
• tõendid
,
• protsessiosalised