Kokkuvõte

Kapitaliühingu liikmete huvid ei ole sageli kattuvad ning otsuseid ei tehta ühehäälselt, vaid seaduse või põhikirjaga kehtestatud häälteenamuse alusel. Häälteenamust omavatel liikmetel on võimalik oma häältega kujundada ühingu kõrgeima organi otsus (tahteavaldus) tervikuna. Oluline on tagada, et vastav otsus teeniks ühingu huve tervikuna, mitte aga kitsalt otsuse vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust omava liikme (või liikmete grupi) erihuve.

Üheks abinõuks, millega nii Eesti kui ka Saksa ühinguõiguses neutraliseeritakse kapitaliühingu liikme isiklikke erihuve otsuste vastuvõtmise tasandil, on liikmetele seaduses ettenähtud juhtudel kehtiv hääleõiguse piirang ehk hääleõiguse keeld või hääleõiguse välistus. Nii Eesti kui ka Saksa ühinguõiguses on sätestatud juhtumite loetelu, mil kapitaliühingu liige ei tohi otsuste vastuvõtmisel üldse hääletada. Olulisemad neist on tehingu tegemise ja õigusvaidluse pidamise otsustamine ühingu liikmega, samuti liikme vabastamine kohustustest ja vastutusest ning tema tegevuse üle järelevalve (kontrolli teostamise) otsustamine. Eesti kohtupraktikas on tõusetunud küsimused nii hääleõiguse piirangu sisust ja ulatusest liikmega tehingu tegemisel, kui ka sellest, milline on hääleõiguse piirangu rikkumise mõju liikmete kui organi tahte kujundamisele.

Käesolevas artiklis uuritakse seadusjärgse hääleõiguse piirangu regulatsiooni vastavust nimetatud instituudi eesmärkidele, sh selle instituudi kohta ja seoseid ühingu ja vähemusliikmete õiguste kaitse süsteemis (eelkõige seoseid kohustustega, mis tulenevad liikme õigussuhtest ühingu ja teiste liikmetega), selle instituudi subjektilist ulatust, sisulist ulatust liikmega tehingu tegemise näitel ning hääleõiguse piirangu rikkumise õiguslikke tagajärgi.

• osaühing
,
• aktsiaselts