Menüü

Kokkuvõte

Viimastel aastatel on esile kerkinud menetlusi, kus riigi äriühingu juhtorgani liikmetele on esitatud kriminaalsüüdistus karistusseadustiku paragrahvide järgi, mille eelduseks on tegutsemine ametiisikuna. Alates 1. jaanuarist 2015 ei kuulu aga karistusseadustiku § 288 lõikes 1 sisalduva ametiisiku mõiste alla eraisik ega eraõigusliku juriidilise isiku töötaja, mis seab kahtluse alla riigi äriühingu kui eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganite liikmete vastutusele võtmise ametiisikuna toime pandud süütegude eest.

Riigi äriühingu tegevuse suhtes kohaldatakse äriseadustikku. Riigi äriühingu tegevuse eesmärk on samamoodi nagu erakätes oleva äriühingu puhul tulu (kasumi) teenimine. Teiselt poolt on (või vähemalt peaksid olema) riigi äriühingud asutatud teatavates strateegilistes valdkondades ja seetõttu peaksid need justkui teenima eelkõige avalikke huve ning täitma avalikke ülesandeid.

Kus lõpeb riigi äriühingus riik ja kust algab äri? Kas ja millisel määral on riigi äriühingute juhtorganite liikmed kohustatud oma tegevuses arvestama riigi kui äriühingu ainuaktsionäri või ainuosaniku huvidega ja mil määral äriühingu äriliste huvidega? Samuti seondub sellega küsimus, kas riigi äriühingute, mis peaksid peaasjalikult olema loodud avalike huvide teenimiseks, juhtorganite liikmed täidavad oma tegevuses avalikku ülesannet või mitte. Eelnevast johtuvalt tõuseb küsimus, kas riigi äriühingute juhtorganite liikmeid on võimalik või vajalik pidada ametiisikuteks korruptsioonivastase seaduse § 2 lõike 1 ja karistusseadustiku § 288 lõike 1 mõttes. Artiklis on neid küsimusi lähemalt analüüsitud.