Menüü

Kokkuvõte

Töö- ja puhkeaeg on tööõiguses üks enam reguleeritud valdkondi. See nähtub Eesti töölepingu seadusest, mis lisaks detailsele regulatsioonile 3. peatüki 3. jaos annab § 115 lõikes 1 Tööinspektsioonile volituse teostada töö- ja puhkeaja nõuete järgimise üle haldusjärelevalvet ning näeb §-des 121–127 ette sanktsioonid nende nõuete rikkumise eest. Kui töölepingu seaduse koostamisel võeti aluseks turvalise paindlikkuse põhimõte, siis tööaja reguleerimisel on rõhk turvalisusel.

Üle Euroopa Liidu on maanteetranspordi valdkonna töötajate töö- ja puhkeaja miinimumnõuded ühtlustatud. See on kantud vajadusest kaitsta töötajaid, kuid mobiilsete töötajate puhul lisanduvad liiklusohutuse tagamise ja konkurentsitingimuste ühtlustamise aspektid. Seetõttu on mobiilsete töötajate puhul rangelt reguleeritud sõiduaeg ning nende ööpäevased ja iganädalased puhkeperioodid ning tööpäevasisesed vaheajad. Kõik see allub kogu Euroopa Liidus ühtsena kehtivatele reeglitele. Riigisiseselt reguleeritakse vaid mobiilsete töötajate sellist tööaega, mis lisaks sõiduajale sisaldab muudeks tööülesanneteks tarvilikku aega. Mittemobiilsete töötajate töö- ja puhkeaega reguleerib riigisisene õigus.

Artikkel annab ülevaate maanteetranspordi kaubaveo valdkonna mobiilsete ja mittemobiilsetele töötajate töö- ja puhkeaja regulatsioonist.