Kokkuvõte

Keskkonnaõiguses ei ole tingimata vaja määrata konkreetset tulemust, mida soovitakse regulatsiooniga saavutada (nt keskkonna kvaliteedi või heite piirväärtus), vaid negatiivse keskkonnamõju vähendamise eesmärki teenib ka keskkonda kahjustava tegevuse tasuliseks muutmine. Sellise reguleerimisvahendiga suunatakse valima keskkonda vähem kahjustavaid ja tegevuse elluviija jaoks odavamaid keskkonna kasutamise viise. Eesti keskkonnaõiguses on selliseks vahendiks keskkonnatasu. Keskkonnatasu rakendamise olukorrad sätestab keskkonnatasude seadus. Kuigi enamikule keskkonnatasudele kohaldatakse maksukorralduse seadust, ei ole keskkonnatasu maks.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab keskkonnatasu instituudi kujundamisel ja tõlgendamisel lähtuma keskkonnatasude õiguslikust olemusest ja eesmärkidest. Käesolevas artiklis püütakse määratleda ja sisustada need keskkonnatasude lähtealused. Esmalt antakse ülevaade keskkonnatasude kehtivast reeglistikust ning selgitatakse keskkonnatasude seost keskkonnaõiguse põhimõttega, et saastaja maksab. Seejärel käsitletakse keskkonnatasude õiguslikku olemust. Lõpetuseks analüüsitakse keskkonnatasude seaduses sätestatud keskkonnatasude eesmärke.

• Keskkonnaõigus
,
• maksuõigus