Kokkuvõte

1. septembril 2022 möödub 30 aastat ajast, mil Eestis hakkas kehtima pankrotiseadus. Seaduseparandusi on tehtud muidugi palju, kuid nende käigus ei ole olnud vajadust teha radikaalseid põhimõttelisi muudatusi, 1992. aastal valitud mudel ja põhireegel on toiminud ja pankrotimenetlusi on olnud võimalik läbi viia, ilma et oleks tekkinud reeglitest tulenevaid ummikseise.

Juba pikemat aega on ette valmistatud maksejõuetusõiguse revisjoni. Kõigepealt muudeti 2020. aasta lõpus küllaltki oluliselt pankrotiseadust, praeguseks on ette valmistatud ka saneerimisseaduse muudatused ja uue seadusena füüsilise isiku maksejõuetusseadus, mis loodetavasti võetakse Riigikogus vastu 2022. aasta esimeses pooles. Seega peaks olema 2022. aastaks Eesti maksejõuetusõigus korrastatud ja ajakohastatud ning viidud sellega uuele arengutasemele.

Artiklis on analüüsitakse pankrotiseaduse paranduste eesmärke ja lähtealuseid ning antakse hinnang olulisematele muudatustele. Ühtlasi käsitletakse pankrotiõiguse aluspõhimõtete tähendust ja mõju nii õigusloomele kui ka kohtupraktikale.

Üks olulisemaid 1. veebruaril 2021 jõustunud pankrotiseaduse muudatus oli autori hinnangul maksejõuetusteenistuse loomine, mille peamiseks eesmärgiks on raugemiste vältimine ja pankrotiavalduste õigeaegse esitamise tagamine, aga samuti tõhusam järelevalve. Teiseks olulisemaks muudatuseks oli nõuete tunnustamise põhimõtete muutmine, mis peaks kaasa aitama pankrotimenetluse kiirendamisele seeläbi, et aitab vältida pikalevenivaid nõuete tunnustamise vaidlusi.

Artiklis käsitletakse kõigepealt nimetatud kahte kõige peamist süsteemset muudatust ning seejärel mõningaid olulisemaid üksikparandusi.

• Maksejõuetusõigus
,
• järelevalve ja kontroll
,
• Täitemenetlus
,
• pandiõigus