Kokkuvõte

Hinnanguliselt kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene. Karistusõigusliku süüdivuse hindamisel omab õiguslikku tähendust aga vaid selliste psüühikahäirete tuvastamine, mille mõju isikule oli sedavõrd suur, et ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima või need võimed olid häirest põhjustatuna oluliselt piiratud.

Isiku psüühiline seisund, temal esinenud või esinevad psüühikahäired, nende mõju tema arusaamisele ja käitumisele, aga ka häirest tulenev ohtliku käitumise prognoos ja ravivajadus tehakse kindlaks kohtupsühhiaatriaekspertiisi käigus. Sellest, missugune on eksperdi kohtupsühhiaatriaalane kompetents, kui asjakohased ja põhjalikud on tema tehtud eksperdiuuringud ning objektiivne, põhjendatud ja menetlejale jälgitav on neist järelduv eksperdiarvamus, sõltub, kas menetleja saab hinnata kahtlustatava või süüdistatava isiku psüühilist seisundit ning teha selle hinnangu põhjal kriminaalmenetluses vajalikke õiguslikke järeldusi.

Artikkel annab ülevaate, kuidas kohtupsühhiaatriaekspertiisi tehakse, millistele küsimustele aitab kohtupsühhiaater kriminaalmenetluses vastuseid leida ning milline tähendus on kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusena valminud ekspertiisiaktil kriminaalmenetluses. Artikkel hõlmab üksnes ekspertiiside temaatikat kriminaalmenetluses, kõrvale on jäetud võimalikud tsiviil- ja halduskohtumenetluses tehtavate ekspertiiside nüansid. Kuivõrd suurem osa kohtupsühhiaatriaekspertiise kriminaalmenetluses on süüdivusekspertiisid, s.o ekspertiisid, millega hinnatakse kahtlustatava või süüdistatava psüühilist seisundit, keskendutaksegi just sellistele ekspertiisidele.

• süütegu
,
• karistuse kohaldamine
,
• tõendamine kriminaalmenetluses