Kokkuvõte

Karistusseadustiku tekst, Riigikohtu lahendid ja õiguskirjandus on kokku kujundanud olukorra, kus esimese astme kohtutel ei ole just kerge leida sõnastusi, kuidas nad kõrgema kohtu jaoks jälgitaval viisil saaksid sõnastada neid mõttekäike, mille tulemusel nad konkreetse kriminaalasja puhul jõuavad lõpuks iga konkreetse süüdistatava puhul just ühe lõpliku karistusmäära juurde.

Artiklis vaadeldakse üht karistuste motiveerituse uuringut, mis käsitles karistuste põhjendusi viie postsotsialistliku Kesk-Euroopa riigi kohtuotsustes, mis on tehtud 2016. aasta 22. aprilli ja 2019. aasta 27. veebruari vahel. Uuringus vaadeldi mh 268-t Eesti esimese astme kohtu otsust, mille osas oli Riigi Teataja veebiküljel link kohtuotsuse põhjendustega tekstile.

Uuringu tulemusi kokku võttes asub autor seisukohale, et vajalik oleks karistusseadustikus selgus luua selles osas, millises vahekorras on omavahel karistuse mõistmine süü alusel ning kergendavate ja raskendavate asjaolude arvestamine. Kaaluda tuleks karistuse mõistmisel karistusraami aritmeetilise keskmise asemel alustada karistuse individualiseerimist mediaanile lähemal seisvast punktist, mis on minimaalse ja maksimaalse karistusmäära vahemiku esimese kolmandiku ülempiiril. Soovitav oleks jõuda selleni, et põhjendustega kohtuotsusest oleks võimalik ka aru saada, kuidas toimus kohtuniku siseveendumuse kujunemine karistuse mõistmise osas.

• karistuse kohaldamine
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses