Kokkuvõte

Üheks haldusmenetluse keskseks põhimõtteks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte. Selle põhimõtte kohaselt lasub haldusorganil kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõte tugineb eeldusele, et lisaks menetlusosalise enda huvile peab õiguspärase haldusakti andmise vastu huvi tundma ka avalik võim ise. See tähendab, et haldusmenetluses tähtsust omavate tõendite kogumise ülesanne on nii menetlusosalisel (HMS § 38) kui ka menetlust läbi viival haldusorganil (HMS § 6).

Artiklis võetakse fookuse alla uurimispõhimõtte rakendamine Natura 2000 alasid mõjutavate tegevuste keskkonnamõju hindamisel (edaspidi Natura hindamine). Artiklis uuritakse, milline on otsustaja uurimiskohustuse sisu ja ulatus Natura hindamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel ning laiemalt loodusdirektiivi eesmärkide saavutamisel. Tänases õiguslikus olustikus jäävad hindamisaruannete üle tekkivad erimeelsused arendaja jaoks operatiivse sisulise lahenduseta, sest senise kohtupraktika järgi ei ole hindamisaruande heaks kiitmata jätmine otsustaja poolt menetlustoiminguna lõplikust haldusaktist eraldi vaidlustatav. Kuigi artikkel keskendub Natura hindamisele, siis on selle järeldused teatud ulatuses ülekantavad ka keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele, sest sarnased küsimused seoses uurimispõhimõtte ja kaasaaitamiskohustusega tõusetuvad ka neis menetlustes.

• haldusmenetlus
,
• Keskkonnaõigus