Kokkuvõte

2022. aasta viimases Juridica numbris andis autor koos Jaan Sootaki ja Sandra-Kristin Kärneriga ülevaate juriidilise isiku kriminaalvastutuse hetkeseisust ja võimalikest arengusuundadest. Artikli lõpus tehti ka ettepanekud de lege ferenda.

30. jaanuaril 2023 esitas Justiitsministeerium Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku muutmise eelnõule muudatusettepanekud, mille eesmärgiks oli juriidilise isiku vastutuse aluste laiendamine. Muudatusettepanekutes tugineti suuresti Juridica veergudel käsitletud de lege ferenda ettepanekutele ning seal toodud põhjendustele.

22. veebruaril 2023 võttis Riigikogu vastu karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid). Seadusega võimaldatakse väärtegude eest sätestada senisest oluliselt suuremaid rahatrahve, nii nagu nõuab Euroopa Liidu õigus. Samuti tehti olulisi muudatusi juriidilise isiku süüteovastutuse alustes. Need muudatused jõustuvad 1. novembril 2023. Samal päeval võeti vastu nn finantsvaldkonna väärteokaristuste reformi seadus, mis viib finantsvaldkonna väärtegude trahvimäärad kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Ka need muudatused jõustuvad 1. novembril 2023.

Käesolev artikkel on jätkuks 2022. aasta lõpus avaldatud artiklile. Seetõttu ei korrata siin juriidilise isiku vastutuse senist kohtupraktikat ega probleemkohti, mis tingisid seaduse muutmise. Artikkel keskendub üksnes 1. novembril 2023 jõustuvatele juriidilise isiku süüteovastutust puudutavatele muudatustele. Esimeses osas käsitletakse muudatusi juriidilise isiku vastutuse alustes. Artikli teises osas peatutakse põgusalt ka teistel muudatustel, mis seonduvad juriidilise isiku süüteovastutusega.

• süütegu
,
• karistuse liigid ja määrad
,
• kriminaalmenetluse tagamine