Kokkuvõte

Hagimenetlusele on omane dispositiivsus: kohus lahendab hageja esitatud nõuet hageja väljatoodud asjaoludest lähtudes. Kuna õiguskeskkond muutub järjest keerulisemaks, siis on hagimenetluses probleemiks, kuidas formuleerida nõue ja esitada vajalikud asjaolud menetluses õigesti ning tagada, et hagi ei jääks rahuldamata sellepärast, et hageja ei suuda ennast kohtu jaoks (õigel ajal) arusaadavaks teha. Kohtu seisukohast omakorda on esiplaanil menetlusökonoomia: kohus on huvitatud sellest, et vaidlusese (sks k Streitgegenstand) saaks selgeks võimalikult varases protsessistaadiumis, sest see aitab menetlust paremini planeerida ja täita tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada asi õigesti ja mõistliku aja jooksul.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade hagi alust ja eset käsitlevast kohtupraktikast ning uuritakse lähemalt, milliseid olukordi meie kohtupraktika peab hagi muutmiseks ja milliseid mitte ning kas ja kuidas erineb hagi täiendamine hagi muutmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõike 1 mõttes. Samuti analüüsitakse artiklis, milline on kohtu selgitamiskohustus hagi eseme ja aluse õigel määratlemisel.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• hagi