Kokkuvõte

29. mail 2013 täitus pool aastat Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsuse nr 3-3-1-29-12 jõustumisest (edaspidi Villa Benita otsus). Selle lahendiga lõi kolleegium teatava nihke mitmesse varasemasse seisukohta. Näiteks kui enne rõhutati järjekindlalt, et kaalutluste selge väljendamine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti üldiseks legitimeerimiseks, siis Villa Benita otsusesse kirjutati esmakordselt expressis verbis sisse võimalus, et kohus võib diskretsioonilise haldusakti kontrollimisel teatud tingimustel arvestada haldusorgani poolt alles kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi.

Autorite hinnangul on kuus kuud sobilik ajavahemik, et uurida esimesi märke Riigikohtu praktika mõjust. Artiklis tutvustakse Villa Benita otsust ning analüüsitakse, kuidas on kohtupraktikas Villa Benita otsust mõistetud ja kasutatud: kas seda on käsitatud Riigikohtu varasemate seisukohtade kannapöördelise muutmisena või marginaalse erandina, mis ei devalveeri eelnevat praktikat. Autorid keskenduvad artiklis eelkõige otsuse menetlusõiguslikele aspektidele, sest just selles seisneb otsuse uudisväärtus.

Villa Benita kohtuasi anti lahendada halduskolleegiumi kogu koosseisule ning kaks riigikohtunikku jäid asjas eriarvamusele. Autorid peatuvad ka eriarvamusel ja juhivad tähelepanu ohtudele, mida otsuse kaugeleulatav tõlgendamine võib kaasa tuua.

• haldusmenetlus