Tulemused võtmesõna otsingule: "karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid"
Kalle Nigola
1994 2, Lk 55 - 56
Nõukogude õigusloomes olid mitmeti mõistetavad seadussätted üsna
tavalised. Paratamatult pidi keegi neid hiljem selgitama. Vastav
õigus oli antud NSV Liidu Ülemkohtule ja liiduvabariikide
ülemkohtutele ...
Jaan Sootak
1995 10, Lk 426 - 428
18. oktoobril 1995. a võttis Riigikogu vastu Vabariigi Presidendi ja
Vabariigi Valitsuse liikme kohtulikule vastutusele võtmise korra
seaduse (RT I 1995, 83, 1441) ja Riigikogu liikme, riigikontrolöri ...
Herbert Lindmäe
1995 10, Lk 430 - 434
Eesti Vabariik sai Eesti NSV-st päranduseks nõukogude
okupatsioonirežiimi ohvrite rehabiliteerimise umbsõlme harutamise.
Enne Eesti taasiseseisvumist lähtuti kohtuväliselt ja nõukogude
kohtute, peaasjalikult ...
Jaan Sootak, Einike Kont, Mari Miil
1995 9, Lk 402 - 408
Sellise üldteema all peeti 24. ja 25. novembril 1995.a Tartu
Ülikooli õigusteaduskonna ja Juristide Täienduskeskuse korraldusel
rahvusvaheline seminar enam kui 40 osavõtjale. Kuulati 12 ettekannet,
neist ...
Raul Narits
1995 8, Lk 362 - 364
...
karistusõigus sedavõrd äratuntava spetsiifikaga, et karistusõiguse
olemasolu iseenesest on väljaspool kahtlust. Ja siiski......kriminaalõigusest kui riigi funktsioonist ja
teiselt poolt erakaristusõigusest kui isikule kuuluvast õigusest.
Veel XVI saj...
Jaan Sootak
1995 3, Lk 103 - 105
Töö Eesti tulevase kriminaalseadustiku eelnõuga on kestnud
ümmarguselt 5 aastat ning minu arusaamise järgi läbinud kaks
etappi: esimene lõppes omaaegse Ülemnõukogu Presiidiumi komisjoni
töö ummikussejooksmise ...
1995 2, Lk 71 - 73
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. jaanuarist 1995.
a. R.U. süüdistusasjas KrK §78 lg. 2 järgi
Kuritegeliku seisundi puhul, mis algas kriminaalseaduse eelmise
redaktsiooni kehtimise ...
Wolfgang Drechsler
1996 8, Lk 400 - 403
Johann Ulrich v. Cramer (1706-1772) oli 18. sajandi keskpaiku
kahtlemata üks juhtivamaid ja uuendusmemaid saksa juriste. Ta on
tuntud kui demonstreeriva meetodi rajaja ja olulisim esindaja
õigusteaduses ...
Jaan Sootak
1996 3, Lk 102 - 105
Vaidlustest surmanuhtluse poolt ja vastu
Ettekanne Kriminaalpreventsiooni Nõukogu istungil 8. veebruaril 1996.
1. Üldmärkused
Keskaegsele ja uusaja alguse kriminaalõigusele olid omased kehalised
karistused ...
Rait Maruste
1996 3, Lk 134 - 135
Juridicast nr 10/95 võis lugeda professor Jaan Sootaki selgitusi
eelnimetatud seadustele. Kuigi oluline samm põhiseaduses ettenähtud
seaduste kehtestamiseks on astutud, ei ole vähemalt metodoloogilises
plaanis ...
Hans Joachim Hirsch
1996 1, Lk 17 - 24
...tunnustatud mitte ainult tsiviilõiguses,
vaid ka halduskaristusõiguses (Saksa HOS § 30). Vaidlus käib
tegelikult üksnes......kaheldud juriidiliste isikute
süüvõime olemasolus halduskaristusõiguse puhul. Asja ei muuda ka
väide, et viimane kehtib...
Marju Luts
1996 1, Lk 41 - 43
...ning
alles seejärel võib saada juristidiplomi. Mõlemad printsiibid on
tegelikult pärit juba 19. sajandist, kui ajaloolise...
Jaan Sootak
1997 9, Lk 442 - 444
Ettekande veidi pikk pealkiri on õigustatud asjaoluga, et selles
sisalduvad kolm põhimomenti, mis minu arvates on ülimalt olulised
Eesti kriminaalõigusreformi seisukohalt. Ühtlasi viitab see
ettekande ...
Uno Lõhmus
1997 9, Lk 445 - 447
Eesti on olude sunnil olnud kogu iseseisvusaja, rääkimata
annektsiooniperioodist, Vene kriminaalõiguse mõjusfääris.
Meenutagem. 9. novembril 1918 tunnistati Eesti Vabariigi
territooriumil maksvaks Vene ...
Karl Kimmel, Peeter-Uno Rahi
1997 9, Lk 447 - 450
...Prantsuse
kriminaalõiguses. Nimelt kriminaalõiguses, aga mitte
karistusõiguses. Viimast seal ei tunta.
Seletuskirjas väidetakse......haldusõigus asendada uue väljamõeldud õigusharuga
– karistusõigusega. Kuidagi ei oska taibata, mida sellega tahetakse
saavutada...
Eerik Kergandberg
1997 8, Lk 386 - 399
I. Legaliteedipõhimõte kui kokkulepluse keelaja ja otstarbekuse
mittemärkaja: sissejuhatavaid märkusi saksa erialakirjanduse pinnalt
Riigivõimu, sealhulgas ka kriminaalpoliitika
teostamisel*2 on teadupärast ...
Jaan Sootak
1997 5, Lk 222 - 225
...Justiitsministeeriumi tellimusel valmis 1996. aasta
alguses Eesti karistusõiguse reformi kontseptsioon, mille alusel
kujundati uue......reformi kontseptsioon, mille alusel
kujundati uue karistusõiguse väljaarendamise põhiseisukohad [1].
Käesoleval ajal...
Kristi Raba
2002 2, Lk 126 - 131
Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteetseks eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala ülesehitamise. Muuhulgas toob see kaasa liikmesriikide tihedama koostöö ka kriminaalõiguse ...
Priit Pikamäe
1998 5, Lk 235 - 238
...
Võrdlevast karistusõigusest on Eestis suhteliselt vähe kirjutatud.
Nõnda on......selline
huvipuudus mõistetav – meil endilgi on oma karistusõiguse
reformiga sedavõrd palju muresid kaelas, et suure...
Jaan Ginter, Jaan Sootak
1998 4, Lk 181 - 186
...saavutas vähemalt
olulise vahetulemuse, kui eeldada, et karistusõiguse reform võib
edaspidi teha selles valdkonnas veel......saavutas vähemalt
olulise vahetulemuse, kui eeldada, et karistusõiguse reform võib
edaspidi teha selles valdkonnas veel...