Kokkuvõte

Eelmise aasta Juridicas nr 5 ilmus ülevaade õigusajaloolaste seminaridest 1995. aasta kevadsemestril. Ka sügisel käis Eesti õiguse ajaloo õppetoolis mitu külalist. Nende ettekannetest, samuti ühisest arutelust jäi kõlama nii mõndagi, mis vääriks laiemat tutvustamist. Nii teeme ka seekord väikese kokkuvõtte semestri jooksul toimunust.

11. oktoobril esines Tartus Jena ülikooli õigusajaloo professor Gerhard Lingelbach. Ta rääkis Paul Johann Anselm von Feuerbachist (1775-1833), ühest silmapaistvaimast saksa õigusteadlasest 19. sajandil. Feuerbachi nimi ei tohiks olla võõras ka Eesti juristidele. Kriminaalõiguse klassikalise koolkonna rajajana on ta viimase kahe sajandi kriminaalõigusteaduse ja -praktika arengut mõjutanud ehk enam kui ükski teine inimene. Prof. Lingelbach näitas, kuidas eriala omakorda osutus kujundavaks faktoriks Feuerbachi elukäigus. 19. sajandi alguse õigusteaduses rajati teoreetiline alus kodanlikule õigusriigile. Meie tänane olukord Eesti õiguselus on selles mõttes isegi võrreldav Feuerbachi-aegse reformiajastuga kriminaalõiguses. Tema elu näitab, milliseid võimalusi võib selline ajastu pakkuda andekale ja ideevõimelisele juristile.

• Info
,
• õiguskirjandus
,
• õigusajalugu
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• õigusfilosoofia
,
• rahvas
,
• õigusharidus