Kokkuvõte

Keskkonnaalase subjektiivse õiguse käsitlus halduskohtupraktikas lähtub subjektiivse avaliku õiguse kontseptsioonist. Halduskohtusse pöördumise korral on subjektiivse avaliku õiguse rikkumine tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise eelduseks ning seega halduskohtusse pöördumise peamiseks aluseks.

Keskkonnaasjades on kehtestatud ka erandeid, mille puhul kaebeõiguse alusena ei pea näitama subjektiivsete õiguste rikkumist. Selline erand tuleneb füüsilistele isikutele eelkõige planeerimisseaduse § 26 lõikest 1. Lisaks on erand kehtestatud üldsuse esindajaks olevatele valitsusvälistele organisatsioonidele Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade keskkonna valdkonna subjektiivse õiguse käsitlusest Eesti viimaste aastate kohtupraktikas, võrrelduna Eesti erialakirjanduses välja toodud seisukohtadega keskkonnaalase subjektiivse õiguse kaitse kohta. Artiklis ei käsitleta keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust (keskkonnaalaseid ühingukaebusi), sest nende puhul tekib kohtusse pöördumise õigus üksikisikutest erineval alusel, mis vajab eraldi käsitlust.

• Keskkonnaõigus
,
• halduskohtusse pöördumine
,
• ehitus ja planeerimine
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused