Kokkuvõte

Hüpoteegipidaja õigused ja kohustused ehitise kindlustamisel on reguleeritud võlaõigusseaduse § des 499–504. Selle regulatsiooniga on oluliselt laiendatud kindlustusandja kohustusi võrreldes õigussuhtega, milles ei osale hüpoteegipidaja. Nii on teatud juhtudel kindlustusandjale ette nähtud topelthüvitamise kohustus või peab kindlustusandja tasuma kindlustushüvitise hüpoteegipidajale, kuigi kindlustusandja on vabanenud täitmise kohustusest kindlustusvõtjale. Ehkki hüpoteegiga koormatud kinnistu osaks olevate ehitiste kindlustamine ei ole seadusjärgne kohustus, näevad aga pangad kui peamised hüpoteegipidajad oma riskide maandamiseks laenulepingutes laenuvõtjale ette kohustuse kinnisasja osaks olev ehitis kindlustada. Seega puudutavad hüpoteegipidaja privileegid väga suurt osa kindlustussuhetest. Samas annab seadus eelisseisundi hüpoteegipidajale üksnes ehitise kindlustamise korral. Näiteks laevahüpoteegi pidajate kohta taolist regulatsiooni pole.

Võlaõigusseaduse seletuskirja kohaselt on VÕS § des 499–504 sätestatud regulatsiooni eesmärk see, et kuna kinnisasja hüpoteek laieneb vastavalt asjaõigusseadusele ka kindlustushüvitise nõudele, siis selleks, et hüpoteek ei muutuks väärtusetuks pelgalt maatükil asuva hoone hävimise tõttu, on vaja reguleerida kindlustusandja ja hüpoteegipidaja vahelist suhet.

Käesoleva artikli eesmärgiks on analüüsida hüpoteegipidaja õiguste ja kohustuste olemust ehitise kindlustamise korral.

• tehingu mõiste ja printsiibid
,
• kindlustusleping
,
• pandiõigus
,
• võlaõiguse üldmõisted ja printsiibid