Kokkuvõte

Osalus kapitaliühingus on eelkõige seotud teatavate varaliste ootustega: nii osaühingu osanik kui ka aktsiaseltsi aktsionär soovivad esmajoones saada oma investeeringult dividende. Lisaks varalistele õigustele näeb seadus aktsiaseltsi aktsionärile ja osaühingu osanikule aga ette ka teist laadi õigusi ja üheks olulisemaks neist võib pidada õigust teada, mis ühingus toimub. Õigust saada ühingult teavet peetakse muude aktsionäri- ja osanikuõiguste mõistliku ja informeeritud teostamise oluliseks eelduseks. Teabeõigus moodustab olulise osa liikmesusõigusega kaasnevatest õigustest ja selle teostamise kaudu saab aktsionär (osanik) otsustada, kuidas ühes või teises küsimuses hääletada või millist vähemusõigust teostada.

Artikli käsitletakse äriühingu osaniku ja aktsionäri teabeõigust, selle ulatuse erinevusi ja teostamise korda valdkonna kohtupraktika kaudu. Autorid peatuvad muuhulgas sellel, milline on võlaõigusseaduse § s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõude ning äriseadustiku § des 166 ja 287 sätestatud teabeõiguse vahekord; peatuvad juhatuse õigusel keelduda teabe andmisest ning küsivad selle järele, kas teabe taotlemiseks ette nähtud kohtu poole pöördumise tähtaeg on aegumistähtaeg või õigust lõpetav tähtaeg.

• osaühing
,
• aktsiaselts
,
• juhtimine ja vastutus