Kokkuvõte

Eriti viimase paari aasta jooksul on nii ajakirjanduses kui ka poliitikute poolt korduvalt esitatud väiteid, nagu oleks tsiviilkohtumenetlus Eestis liiga aeglane ja seetõttu ebatõhus. See on päädinud mh sellega, et valitsuskoalitsioon on võtnud selle teema üheks valitsusprogrammi (koalitsioonikokkuleppes väljendatud) küsimuseks. Selgitamaks tsiviilkohtumenetluse osaliste endi arusaamu sellest, kas menetlus on liiga aeglane ning kas ja mida saaks võtta ette selle kiirendamiseks, korraldati enne 32. Eesti õigusteadlaste päevi ankeetküsitlus advokaatidele, kohtunikele ja muudele tsiviilkohtumenetlusega kokku puutuvatele juristidele. Vastust püüti saada küsimustele, kas ka nende arvates venib menetlus ebamõistlikult ning kui jah, siis mis on selle põhilised põhjused ja mida võiks ette võtta menetluse kiirendamiseks. Ankeetidele vastas 175 küsitletut, kellest 37% olid advokaadid, 38% muud juristid ja 25% kohtunikud. Vastanutest oli 66% alla 45-aastased ning 34% 45-aastased ja vanemad. 88% vastanutest osaleb vastuste järgi tsiviilkohtumenetluses iga päev või sageli, 7% puutub tsiviilhagidega kokku harva või üldse mitte ning 5% puutub tsiviilhagidega kokku üksnes või põhiliselt kriminaalmenetluse raames. Küsitlust saab pidada piisavalt representatiivseks, et esindada Eesti juristkonna arvamusi olulistes menetluslikes küsimustes.

Käesolevas artiklis tutvustatakse esiteks küsitlusest nähtuvaid seisukohti ja interpreteeritakse neid, teiseks aga arutletakse eelkõige asja lahendamise kiirendamise ja tõhustamise võimaluste ning neis peituvate ohtude üle.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• kohtuistung
,
• kohtulahend
,
• kohtukulud tsiviilkohtumenetluses
,
• Täitemenetlus