Menüü

Kokkuvõte

1. jaanuaril 2015 jõustus karistusseadustikus suur hulk muudatusi. Lisandunud § 1191 „Kakluses osalemine“ näol on käesoleva artikli autorite hinnangul tegemist sättega, mille taga on seadusandja püüd kõrvale kalduda riigi tõendamiskoormise põhimõtetest ja rakendada materiaalõigus menetlusõiguse teenistusse. Sellega on aga vastuollu mindud mitme õigusriigile omase põhimõttega. Seadusandja lootus, et kõne all olevat paragrahvi hakatakse rakendama harva, ei muuda seejuures olukorda, kuivõrd ka üksikute juhtumite lahendamine põhiseaduslikke ja karistusõiguslikke põhimõtteid eirava sätte alusel on lubamatu. Miski ei garanteeri seda, et õiguskaitseorganid ei hooma nimetatud sätte erandlikkust, vaid kasutavad seda tõenduslikest probleemidest ülesaamiseks hoopis laiaulatuslikumalt, kui seadusandja on ette näinud. Karistusseadustiku § 1191 edu korral võib selliseid näiteid karistusseadusesse lisanduda veelgi: ei ole välistatud, et on veel rida olukordi, kus menetlejaid vaevavad samasugused tõenduslikud probleemid, mida seadusandja on sellisel juhul varmas lahendama materiaalõigust muutes. Sellega devalveeritakse aga mitmed karistusõiguslikud põhimõtted ja menetluslikud garantiid, rääkimata sellest, et Eesti läheb vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse