Menüü

Kokkuvõte

Artikkel tugineb autorite poolt Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi tellimusel koostatud ja 2023. aasta detsembris Riigikohtu kodulehel avalikustatud kohtupraktika analüüsile „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ ja seal esitatud järeldustele. Analüüsi aluseks olid kolme aasta jooksul tehtud maa- ja ringkonnakohtute jõustunud lahendid, milles kohus mõistis välja mittevaralise kahju hüvitise. Lisaks kajastasid analüüsi autorid näitlikustamise eesmärgil mõningaid tsiviilasju, milles kohus jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Analüüsis kajastati 1. augusti 2023. a seisuga jõustunud lahendeid. Analüüsi üheks eesmärgiks oli kohtupraktikat üldistada; tuua esile asjakohaste normide rakendusprobleemid; uurida, kas ja kuidas on viimastel aastatel muutunud kohtute poolt mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitise suurus ning kas ja kuidas see erineb erinevate rikkumiste puhul. Lisaks uuris analüüs, kas aastatel 2020–2022 jätkus varasematest analüüsidest nähtunud tendents, et mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud summad ei suurenenud, vaid pigem isegi vähenesid, või arvestasid kohtud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel siiski ka elukalliduse tõusu.

Käesolev artikkel keskendub mittevaralise kahju hüvitamisele isikuõiguste rikkumise korral. Ringkonnakohtute Juridica erinumbri puhul on eelkõige fookuses tsiviilasjad, milles ringkonnakohus mõistis erinevalt maakohtust kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise või muutis maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurust.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse