Kokkuvõte

Õigus isikuandmete kaitsele on füüsilise isiku põhiõigus, mis mh on sätestatud 2018. aasta maikuust Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses ja mida Eestis täpsustab 15. jaanuaril 2019 jõustunud isikuandmete kaitse seadus. Mõlemas õigusaktis kasutatakse erinevates kontekstides muuhulgas „avaliku huvi“ terminit. Lisaks on üldmääruses välja toodud erinevaid olukordi, mis võivad olla seotud avalikkuse huviga.

Ilmselt ei ole üllatuslik see, et „avalik huvi“ ja „avalikkuse huvi“ ei ole sünonüümid. Küll aga võib „avalik huvi“ juba ainuüksi ühe seaduse piires tähendada sisuliselt täiesti erinevaid olukordi ning seetõttu panna seaduse tõlgendajad ja rakendajad keerulisse olukorda. Tasakaal tuleb leida fundamentaalsete õiguste vahel olukorras, kus seadusandja ei ole tihti piisavalt selgelt väljendanud oma tahet ja eesmärki. Isikuandmete kaitse on aga igaühe põhiõigus – õigus eraelu puutumatusele ning igasugune isikuandmete töötlus riivab seda õigust vähemal või suuremal määral. Selline riive peab olema ette nähtud seaduse tasemel ning olema selge, täpne ning eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seaduseid rakendatakse.

Analüüsides, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse järgi avalikes huvides olev ülesanne või avalik huvi, ei saa lähtealuseks võtta Eesti õiguse, kohtupraktika ega õigusteaduse käsitlusi. Eesti käsitlused võivad aga olla inspiratsiooniallikaks, sest üldjuhul püüab Euroopa Kohus oma seisukohtades siiski tugineda liikmesriikide ühistele arusaamadele ja konstitutsiooniõiguslikele põhimõtetele. Lõppastmes jääb mõiste määratlemise ja piiride tõmbamise õigus siiski Euroopa Kohtule.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused