Menüü

Kokkuvõte

Eesti õigusteadlaste seas valitses aastatel 1920–1940 põhiseaduslikkuse järelevalve võimalikkuse küsimuses haruldane üksmeel. Tunnustati kõigi kohtute (mitte üksnes Riigikohtu) pädevust jätta põhiseadusega vastuolus seadusesäte või muu õigusnorm kohaldamata. Pädevuse aluseks peeti 1920. aasta põhiseaduse § 86 (1937. aasta põhiseaduses § 3), mille tõlgendamisel toetuti Asutavas Kogus väljendatud seisukohtadele, sarnasusele USA konstitutsiooni artikliga VI, Marbury vs. Madisoni kohtupretsedendile ja alates 1926. aasta maist Riigikohtu administratiivosakonna otsusele, milles tunnustati kohtute kontrollipädevust sõnaselgelt. Osa teadlasi pidas siiski puuduseks, et kohtutel ei olnud põhiseadusvastaste normide tühistamise pädevust. Kontrolli tõhustamiseks ja praktika ühtlustamiseks soovitati anda Riigikohtule konstitutsioonikohtu roll. 1937. aasta põhiseadusega loodi selleks ka võimalus, kuid juristide soov Eesti annekteerimise ajaks 1940. aastal ei täitunud.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse