Sulge
Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksi kõik osad, välja arvatud tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral tagatava abi osa. See ei ole koodeksiga vastuolus: koodeks sätestabki, et riik võib ettenähtud piires valida, milliste koodeksi osadega ühineda ja millistega mitte. See, et riik ei ole endale selles valdkonnas rahvusvahelisi kohustusi võtnud, ei tähenda aga seda, et töötajad jäetakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral abita.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõigetes 1, 2 ja 4 on sätestatud, et inimene saab tööõnnetuse või kutsehaiguse korral riigilt abi. Need sätted näevad ette õiguse tervise kaitsele ja riigi abile töövõimetuse korral ning seda, et puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Riik abistab inimest sellest sõltumata, kas kahju on tekkinud inimese enda või tööandja süül. Lisaks on töötajal õigus saada tööandjalt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist (PS § 25).
Riigi tagatud abi osutamist reguleerivad täpsemalt ravikindlustuse seadus, tööturumeetmete seadus, töövõimetoetuse seadus, sotsiaalhoolekande seadus ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, samuti nende alusel kehtestatud määrused. Tööandja vastutus kahju eest on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning võlaõigusseaduses. Niisiis ei peaks inimene jääma tööõnnetuse või kutsehaiguse korral abita, kuid võib juhtuda, et ta ei saa kogu abi, mida tal oleks õigus saada.
Artiklis käsitletakse kolme suuremat probleemi, mis takistavad tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu kahju kannatanud inimestel õigeaegselt ja kogu võimalikus ulatuses abi saada. Esitatakse ka ettepanekud, mida saaks teha probleemide leevendamiseks. Probleemide selgitamiseks on kasutatud näiteid õiguskantslerile saadetud pöördumistest ja Riigikohtu praktikast.