Kokkuvõte

Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu on kehtiva seadustikuga võrreldes täpsustanud muu hulgas ka protsessiosaliste ringi ja nende õiguseid ning kohustusi. Protsessiosalisteks on eelnõu kohaselt pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Poolteks on esiteks aktiivse tehiomasuse ehk legitimatio activa alusel isikud, kes on esitanud kaebuse või protesti, ja teiseks passiivse tehiomasuse ehk legitimatio passiva alusel asutus, ametnik või avalik-õiguslikke ülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud. Poolteks on ka halduslepingu pooled. Kaasatud isikuteks on kolmas isik, järelevalvet teostav asutus või ametnik, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja. Siin on oluline märkida, et eelnõu annab kehtiva seadustikuga võrreldes kolmanda isiku konkreetsema määratluse. Kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle (§ 14 lg 3 p 1), peab kohus kolmanda isiku kaasama. Näiteks kui isik esitab halduskohtusse kaebuse põhjusel, et kohalik omavalitsus ei anna talle ehitusluba, siis peab kohus menetlusse kolmanda isikuna kaasama naabri, kellel on asjaõigusseaduse §-des 143–154 sätestatud naabrusõigused ning kellega ehitusloa taotleja peab planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006) § 54 punkti 3 alusel eelnevalt kokku leppima. Uudne on ka see, et avalike huvide parema esindamise eesmärgil võib kohus kaasata menetlusse riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja.

• halduskohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• menetlus halduskohtus
,
• kohtukulud halduskohtumenetluses
,
• haldustoiminguks loa andmine