Kokkuvõte

Viimaste aastakümnete jooksul on Eestimaa inimene harjunud sellega, et meie ettevõtete poolt väljalastavad kaubad on olnud madala või keskpärase kvaliteediga, reeglina viletsa kujunduse ja pakendiga. Seda on põhjustanud turu suletus ja konkurentsipuudus.

Üsna tavaline on meil pikema aja vältel olnud ka see, et rahumeeli kopeeriti välismaiseid tootenäidiseid. Sellega orienteeris end ühiskond, kus pikka aega elasime, pidevale mahajäämusele, sest toode, mida kellelgi kuskilt välismaalt õnnestus hankida ning mida püüdlikult kopeeriti, ei kujutanud endast ajal, kui ta meil ükskord tootmisse jõudis, enam mingit tipptaset. Pealegi on puhta kopeerimise puhul (rahvusvahelises praktikas tuntakse seda termini all „orjalik jäljendamine”) tegemist tööstusomandi vargusega, mille võimalikele tagajärgedele tol ajal ei mõeldud. Need võivad aga olla küllaltki karmid: kaupade arest, suured trahvid, kulukad patendialased kohtuprotsessid jm. Ühtlasi kannatab sel juhul riigi reputatsioon.

• kaubamärk