Kokkuvõte

Artikkel mõtestab lahti prokuröri rolli tänapäevases Eesti kriminaalmenetluses. Klassikaliselt peetakse prokuröri riiklikuks süüdistajaks. Vähem mõeldakse sellele, et prokuröril on oluline roll otsustamaks, kas isikut saab mõjutada karistust kohaldamata ja kuidas seda teha. Seega võib öelda, et prokurör ei ole pelgalt süüdistaja, vaid kriminaalpoliitiliste eesmärkide elluviija ehk mõjutaja. Mõtestamaks prokuröri rolli kriminaalpoliitilise mõjutajana analüüsib artikkel prokurörile seadusega pandud ülesandeid. Mõjutamise kontekstis avatakse artiklis erinevaid võimalusi, mis on prokurörile antud kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. Artiklis vaadeldakse oportuniteedipõhimõtte väljendustena eelkõige kriminaalmenetluse seadustiku § e 201, 202 ja 2031, seda vaatamata sellele, et oportuniteedipõhimõttele tuginevate normide hulk on viidatust palju laiem.

• Prokuratuur
,
• lihtmenetlused
,
• karistuse kohaldamine