Kokkuvõte

Tartumaa mehed Kärbi Karla ja Patsmanni Mihkel sõlmisid 20. veebruaril 1921 Tartus Kuu tänaval hobuse ostu-müügi lepingu 30 000 marga väärtuses. 4 kuud hiljem, 14. juulil 1921 esitas M. Patsmann Tartu-Võru rahukogule hagi, milles nõudis lepingu tühistamist. Rahukogu jättis oma otsusega 17. detsembrist 1921 nõude rahuldamata, kuna Liivimaa Linnaseaduse (pro: Linnaõiguse) järgi on sarnase nõude esitamise tähtaeg ainult 8 päeva.

Hageja kaebas otsuse Riigikohtusse ning 18. mail 1922 tühistas Riigikohtu tsiviilosakond rahukogu otsuse, sest Karlova eeslinnas maksab Liivimaa Maaseadus (pro: Maaõigus).^*1 Viimane sätestas taoliste lepingute vaidlustamise ajaks 6 kuud.^*2

Seaduse ajalise ja ruumilise kehtivuse teadmine on iga seaduse õige rakendamise üks vältimatuid eeldusi. See on vana tõde, mille järgimine ei ole juristile alati lihtne. Seda eriti Eestis, kus viimase 150 aasta jooksul on õiguse arengus toimunud (või toimumas) 3 murrangulist pööret, mille käigus uuendati peaaegu kogu seadusandlus, kohtupraktika ning õigusalane kirjandus. Eesti õigusajalugu ulatub seega üsna lähedastesse aegadesse, erinevalt Saksamaast, kus näiteks BGB tähistas juba oma 100 aasta juubelit. Õigusajaloo värskus seletab osaliselt asjaolu, et õigusajaloo uurijad on tegevjuristide ees suuresti võlgu.

• Omandireform
,
• õigusajalugu