Kokkuvõte

I. Sissejuhatus

Eesti kindel kavatsus saada Euroopa Liidu (edaspidi EL)^*1 liikmeks on kaasa toonud assotsieerumislepingu ehk Euroopa lepingu sõlmimise^*2, mis loob assotsiatsiooni ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel. Euroopa lepingust lähtuvalt on Eestis alustatud ulatuslikke ettevalmistusi, tagamaks vastavus EL standarditele ja kriteeriumidele.

Käesoleva kirjutise eesmärgiks on käsitleda Euroopa lepingut õiguste ja kohustuste vahekorra seisukohalt. Alustuseks püüab autor taustinformatsiooniks anda ülevaate Euroopa lepingust ja selle iseärasustest. Seejärel analüüsitakse mõningaid Euroopa lepinguga hõlmatud valdkondi (eelkõige kaubanduse liberaliseerimist ja seadusandluse lähendamist). Kirjutises on oluline osa võrdlusel teiste lepingutega, mida EL on kolmandate riikidega sõlminud. Autor keskendub eelkõige õiguslikele aspektidele, samas tuleb tunnistada, et sageli on selle valdkonna puhul keeruline eristada õiguslikke külgi poliitilistest ja majanduslikest. Teema on oma olemuselt üsna dünaamiline, mistõttu on üsna raske teha põhjapanevaid järeldusi. Autor ei kavatse käsitleda kogu Eesti ja EL suhete spektrit, vaid püüab keskenduda kriitilise suunitlusega ülevaate andmisele Euroopa lepingust õiguste ja kohustuste tasakaalu aspektist.

• Euroopa Liit