Sulge
Eesti kindel kavatsus saada Euroopa Liidu (edaspidi EL)*1 liikmeks on kaasa toonud assotsieerumislepingu ehk Euroopa lepingu sõlmimise*2, mis loob assotsiatsiooni ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel. Euroopa lepingust lähtuvalt on Eestis alustatud ulatuslikke ettevalmistusi, tagamaks vastavus EL standarditele ja kriteeriumidele.
Käesoleva kirjutise eesmärgiks on käsitleda Euroopa lepingut
õiguste ja kohustuste vahekorra seisukohalt. Alustuseks püüab autor
taustinformatsiooniks anda ülevaate Euroopa lepingust ja selle
iseärasustest. Seejärel analüüsitakse mõningaid Euroopa lepinguga
hõlmatud valdkondi (eelkõige kaubanduse liberaliseerimist ja
seadusandluse lähendamist). Kirjutises on oluline osa võrdlusel
teiste lepingutega, mida EL on kolmandate riikidega sõlminud. Autor
keskendub eelkõige õiguslikele aspektidele, samas tuleb tunnistada,
et sageli on selle valdkonna puhul keeruline eristada õiguslikke
külgi poliitilistest ja majanduslikest. Teema on oma olemuselt üsna
dünaamiline, mistõttu on üsna raske teha põhjapanevaid järeldusi.
Autor ei kavatse käsitleda kogu Eesti ja EL suhete spektrit, vaid
püüab keskenduda kriitilise suunitlusega ülevaate andmisele Euroopa
lepingust õiguste ja kohustuste tasakaalu aspektist.