Kokkuvõte

I. Sissejuhatus

Eesti Vabariigi jõupingutused Euroopa Liitu astumise kui ühe välispoliitilise prioriteedi nimel on viinud selleni, et praeguseks on esimeses laines Euroopa Liitu kutsutud Eestis muutunud ühinemise ettevalmistamine väga paljudes valdkondades enesestmõistetavaks. Samas tekitab loobumine osast riikliku suveräänsuse teostamisest, mis Euroopa Liiduga ühinemisel paratamatult kaasneb, juba Eesti elanikkonna hulgas kõhklusi ning koguni vastumeelsust Euroopa Liidu suhtes. Seepärast on just liitumiseelses staadiumis kasulik teada, kas pärast ühinemist võib ka tehtud sammu tagasi võtta, s.t Euroopa Liidust välja astuda.

Vastupidiselt Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 avaldatud Euroopa Liitu astumise tingimustele ei reguleeri ükski ühenduse õiguse säte võimalikku Euroopa Liidust väljaastumist, mis ometigi on sama oluline kui ühinemine. Niisiis tõusevad õigustatult küsimused, kuidas antud juriidilist lünka tõlgendada, mis on sellise lünga põhjusteks ja millised juriidilised tagajärjed kaasnevad siis, kui üks liikmesriik avaldab soovi Euroopa Liidust lahkuda.

• Euroopa Liit