Sulge
Rahvusvahelistele ostu-müügilepingutele pole tehingute spetsiifika
tõttu sageli otstarbekas kohaldada siseriiklikku õigust. ÜRO
konventsioon kaupade rahvusvaheliste ostu-müügilepingute kohta
(edaspidi CISG) kui rahvusvahelistele kaubanduslepingutele
kohaldatav ühtne normistik on 1. märtsi 1999 seisuga ratifitseeritud
54 riigis.*1 Kaubanduse globaliseerumist silmas pidades
on tegemist olulise mitmepoolse lepinguga. Eestis jõustus CISG
1. oktoobril 1994.*2 Hoolimata sellest, ei kohaldata
Eesti õiguskorras CISG-i kuigi sageli. CISG rakendamine
siseriikliku õiguse asemel on tihti efektiivsem, sest CISG
sätted on kujundatud rahvusvahelist konteksti silmas pidades, samuti
on CISG normid erinevates riikides asuvatele pooltele
kättesaadavamad ja mõistetavamad. Sellest lähtuvalt tuleb ka Eesti
juristidel ja kohtutel peatselt üha enam tegeleda õiguslike
vaidluste ja probleemidega, mis puudutavad CISG-d.
Alljärgnevalt keskendutaksegi CISG kohaldamise praktikale ja
probleemidele, seostatakse CISG sätteid VÕS-i vastavate
sätetega, tuues välja nende aktide sarnasused ja
erinevused.*3