Kokkuvõte

1. juulil 1999 jõustus audiitoritegevuse seadus (RT I 1999, 24, 360; edaspidi AudS), mille eesmärk on reguleerida audiitorite tegevus ja sätestada selle õiguslikud alused. Audiitorite tegevus oli kuni AudS jõustumiseni reguleeritud valitsuse 19.02.1990 määrusega nr 33 Eesti NSV-s audiitortegevuse korraldamise esmaste abinõude kohta, millega kinnitati Eesti NSV audiitortegevuse ajutine põhimäärus (ÜVT 1990, 7, 113). Samuti reguleeris seda valdkonda rahandusministri 02.11.1993 määrusega nr 165 kinnitatud Audiitortegevuse Nõukogu põhimäärus (RTL 1994, 5; 1994, 5; 1995, 13, 53). Nimetatud õigusaktide tähtsust on raske alahinnata, sest nendega pandi alus sõltumatute audiitorite tegevusele Eestis. Samas on nimetatud määrustega seotud mitmed probleemid. Tuleb tunnistada, et määrustes sisalduv vastas paljuski oma aja vaimule, nende regulatiivsus ja põhjalikkus probleemide lahendamisel jättis oluliselt soovida. Samuti tuleb rõhutada, et audiitortegevuse ajutise põhimääruse näol oli tegu praeter legem määrusega, kuna ühestki seadusest sellise määruse andmise õigust ei tulenenud.

• audiitortegevus