Kokkuvõte

I

Tööstusomandi õiguskaitse seadustiku eesmärgiks on anda uute ja kasulike lahenduste omanikele võimalus saada eriõigused ja eelised selliste lahenduste kasutamisel ja käsutamisel. Sellega riik ühest küljest küll stimuleerib loometegevust, kuid teisest küljest on igasugune eriõiguste andmine vaadeldav ka monopolide loomisena, mis kuidagi ei korreleeru üldtunnustatud võrdsete võimaluste põhimõttega. Seetõttu on reaalne tööstusomandi seadustik kompromiss kahe ülalmärgitud vastandliku põhimõtte vahel, püüdes ühest küljest anda uute rakenduslahenduste omanikele võimalikult suured ja reaalselt teostatavad õigused ning luua ka nende õiguste kaitse mehhanism^*1, teisest küljest aga sisaldab tööstusomandi seadustik ka teatud piirangud sellele ainuõigusele, mis on vaadeldavad kui garantiid kolmandatele isikutele ja mis peaksid looma õigusliku olukorra, kus kellegi poolt ainuõiguse saamine ei halvendaks selle isiku olukorda, kes on teinud juba piisavaid ettevalmistusi mingi uue protsessi käivitamiseks.^*2

• intellektuaalse omandi õiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• kaubamärk
,
• patent
,
• kasulik mudel
,
• mikrolülituste topoloogia ja tööstusdisainilahendused
,
• mikrolülituste topoloogia ja tööstusdisainilahendused