Sulge
Eesti, nii nagu ka iga teise riigi õigussüsteem tugineb normide hierarhilisele süsteemile, mille kohaselt madalama astme normide seadusjõulisus tuleneb kõrgema astme normidest ja viimaseid tuleb järgida.
Õigusnormide hierarhilisel ülesehitusel pole pelgalt teoreetiline tähtsus. Normide hierarhiline süsteem määrab riigivõimu seadusandliku ja täidesaatva osa pädevuse ühiskonnaelu korrastamisel, kusjuures kõige olulisemad põhimõtted pädevuse piiritlemisel on sõnastatud põhiseaduses. Nii on öeldud, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3 1. lause), seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102) ja valitsus ning minister annab määrusi ja korraldusi seaduse alusel ja täitmiseks (PS § 87 p 6, § 94 lg 2 ).
Õigusnormide hierarhial on oluline tähendus õigusemõistmisel.
Normide kohaldamisel on kohtunikul silme ees püramiid, mis tipneb
põhiseadusega. Ta võrdleb õigusnorme, et otsustada, kas kohaldatav
norm on kooskõlas põhiseaduse ja seadustega ning lahendab normide
kollisioone õigusnormide hierarhia alusel.