Kokkuvõte

Artiklis selgitatakse rahvusvahelise õiguse seisukohta seoses sõjalise jõu kasutamisega ning vaadeldakse riikide praktikat selles valdkonnas. Tuuakse ära, millised seisukohad on sõjalise jõu kasutamise õigustusena olnud mingil ajalooetapil valdavad. Eraldi leiavad käsitlemist nende rahvusvaheliste kokkulepete sätted, mis muutsid arusaamu sõjalise jõu kasutamisest – Vestfaali rahu, Rahvaste Liidu põhikiri, Genfi protokoll, Kellog-Briand’i pakt ja ÜRO põhikiri. Sõjalise jõu kasutamine ÜRO põhikirjas leiabki artiklis kõige põhjalikumat käsitlust. Selgitatakse ÜRO põhikirja artikli 2 lõike 4 tegelikku sisu ja ulatust lähtuvalt hilisematest rahvusvahelistest kokkulepetest ja riikide praktikast ning vaadeldakse erinevatest tõlgendustest tulenevaid vaidlusküsimusi. Otsitakse vastust küsimusele, mida tähendab artiklis kasutatud sõna „jõud“ ning kas sätestatud sõjalise jõu kasutamise keeld on tingimuslik. Käsitletakse ka sõjalise jõu kasutamise keelu erandeid – enesekaitset ning sõjalise jõu kasutamist ÜRO Julgeolekunõukogu loal – ning nende erandite kohaldamise tingimusi.

• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Rahvusvaheline õigus
,
• õigusajalugu