Kokkuvõte

Isik, kes pöördub kohtusse, sest ta leiab, et tema õigusi on rikutud, seisab tihti probleemi ees, et kohtumenetluse kestvust arvestades ei pruugi ka positiivse lõpplahendi saabudes tema õiguste efektiivne kaitse enam võimalik olla. Seetõttu näevad menetlusseadustikud – Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustik ja halduskohtumenetluse seadustik – ette erilise instituudi, millega on võimalik vaidlusalust õigussuhet reguleerida esialgselt, enne põhinõude lõplikku lahendamist. Eestis nimetatakse sellist instituuti tsiviilkohtumenetluses hagi tagamiseks, halduskohtumenetluses esialgseks õiguskaitseks. Olenemata erinevatest nimetustest, veidi erinevast protseduurist ja kohaldatavatest kaitsevahenditest, on tegemist sama eesmärki täitva instituudiga.

Kuna Euroopa Kohus võib sarnaselt siseriiklike kohtutega kohaldada esialgset õiguskaitset, mida Euroopa Kohtu menetluses nimetatakse ajutiste meetmete kohaldamiseks, siis on huvitav ja asjakohane uurida, mida võtab Euroopa Kohus ajutiste meetmete kohaldamisel arvesse ning sellest tulenevalt, kas ka siseriiklikus kohtumenetluses on isikul võimalik oma esialgse õiguskaitse taotluse põhistamisel või kohtul selle lahendamisel toetuda kaudselt Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud põhimõtetele. Käesolevas artiklis analüüsitaksegi Euroopa Kohtu menetluses kohaldatavat ajutiste meetmete instituuti.

• menetlus halduskohtus
,
• Euroopa Liit