Kokkuvõte

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 3. osas „Esemed“ antakse õiguse esemete mõisted, sätestatakse kõigepealt õiguse eseme üldmõiste ning avatakse seejärel õiguse esemete liigituse alla kuuluvate üksikute esemete määratlused.

Kuigi esemete regulatsioon sellisel kujul jõustus 2002. aasta 1. juulil, ei ole see regulatsioon siiski sisuliselt uus. Sellest hoolimata ei saa väita, et esemete regulatsioon on igas üksikküsimuses üheselt mõistetav, või et kohtupraktikaga on kõik esemete regulatsiooni pinnalt tekkinud vaidlused ja mitmetimõistetavused ületatud. Käesoleva artikli raames analüüsitakse asja ja selle osade, sh oluliste osade ning päraldiste määratlemise kriteeriume ja antakse lühidalt vastused küsimusele, millal osaleb asi tsiviilkäibes eraldi ja millal koos teiste asjadega ning millal tuleb ühte asja lugeda teise asja osaks. Artiklis käsitletakse kõiki põhilisi olukordi, kui asi võib käibes osaleda koos teise asjaga. Kõigepealt käsitletakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse esemete liigituse põhimõtteid, mille järgi määratletakse, millised asjad osalevad alati käibes koos ja millised asjad eraldi. Seejärel esitatakse kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, kas mitmest eraldi asjast koosnevat asja tuleb pidada õiguslikult üheks tsiviilkäibe esemeks või on tegemist eraldi esemetega. Järgnevalt tuuakse ära põhimõtted, mille alusel määratakse, mida tuleb lugeda asja osadeks ja mida olulisteks osadeks (sh kinnisasja ja ehitiste olulisteks osadeks). Lõpetuseks käsitletakse päraldiste määratlemise kriteeriume.

• esemed