Menüü

Kokkuvõte

Peagi möödub 15 aastat haldusõiguse reformi algusest Eestis. Nüüdseks on vastu võetud valdav osa haldusõiguse üldosa seadustest. Eriosa üheks kõige pikemalt ette valmistatud seaduseks on korrakaitseseadus, mille vastuvõtmiseni mitmesugustel põhjustel seni siiski jõutud ei ole. Riigikogu menetluses on korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE). Kuigi töö selle eelnõuga alles jätkub, on enamik eelnõu aluseks olevaid põhimõtteid siiski leidnud juba väljenduse kehtivas õiguses: käesoleva aasta alguses jõustunud politsei ja piirivalve seaduses, mis reguleerib riigi korrakaitsefunktsiooni täitmist politsei poolt. See seadus on politsei jaoks toonud korrakaitsefunktsiooni täitmisel kaasa palju põhimõttelisi muutusi. Kui nimetada vaid mõnda olulisemat, siis eristab uus seadus senisest selgemalt politsei pädevust ja tema volitusi oma pädevuse realiseerimisel, varasemast paremini püütakse eristada politsei korrakaitselisi ülesandeid süüteomenetluslikest ülesannetest. Uuenenud on avaliku korra mõiste sisu ja korrakaitsevolituste rakendamine on seostatud politseiametniku ohuhinnanguga. Samuti on politseile selgelt ja ühemõtteliselt pandud üldkorrakaitseorgani ülesanded riikliku järelevalve asutuste süsteemis.

Artiklis võtab autor vaatluse alla need muudatused, mille uus lähenemisnurk on politsei ja piirivalve seaduse jõustumisega kaasa toonud politsei jaoks ja võib muude korrakaitseasutuste jaoks korrakaitseseaduse eelnõu jõustumisel kaasa tuua ühes korrakaitsetegevuse kitsamas valdkonnas: haldussunni rakendamisel vahetu sunni vormis.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse