Kokkuvõte

23. veebruaril 2011 võttis Riigikogu vastu majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse, mis muuhulgas kodifitseerib tegevuslubade andmise ja kehtetuks tunnistamise normid. Nende normide kujundamisel tuli lahendada ka küsimus, kuidas kujundada tegevusloa kehtetuks tunnistamine selliseks, et sellel puuduks karistuslik iseloom. Käesolev artikkel vaatleb, mis tingis sellise ülesandepüstituse, milliseid probleeme kätkeb endas tegevusloa kehtetuks tunnistamise varjus peituv karistus ning kuidas saab tegevusloa kehtetuks tunnistamise kujundada mittekaristuslikuks.

Loareservatsiooniga tegevusalal antud tegevusluba võidakse kehtetuks tunnistada eri põhjustel ning eri menetlustes. Käesoleva artikli teemapüstitus on tegevusloa kehtetuks tunnistamise puhul oluline vaid juhul, kui kehtetuks tunnistamise aluseks on õigusrikkumine (mis ei pruugi tingimata realiseerida mõnd süüteokoosseisu), ent tegevusluba ei tunnistata kehtetuks karistuse määramisena süüteomenetluses, vaid haldusõigusliku meetmena haldusmenetluses.

• majandushaldusõigus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused