Kokkuvõte

Kontsessioonid kuuluvad eri õiguslike režiimide reguleerimisalasse: riigisisene haldus- ja eraõigus, samuti Euroopa Liidu õigus. See on kaasa toonud mitmeid vastuolusid kõnealuses valdkonnas.

Artiklis vaadeldakse, milline on kontsessioonide status quo Eesti riigisiseses õiguses ning millised seosed ja/või ebakõlad Euroopa Liidu õigusega esinevad. Probleemide keskmes on Eesti õiguse erisus jaotada kontsessioonid avalik-õiguslikeks (ehk halduslepinguteks) ja eraõiguslikeks, kuid ei ole sätestatud selgeid kriteeriume, mille alusel üht teisest praktikas eristada. Teisisõnu, artiklis käsitletakse kontsessioone puudutavate õigusaktide dihhotoomiat ja tuuakse välja selle olulisemad tagajärjed. Lisaks (huvitavatele) õigusteoreetilistele aspektidele ning Eesti õiguspraktika Euroopa Liidu sõbralikkuse küsimusele on Eesti õiguses eksisteerival kontsessioonide kahetisel loomusel oluline praktiline mõju. Nimelt on kontsessioonid tähtis vahend avalik-õiguslike funktsioonide üleandmisel erasektorile ning nende vastu on seetõttu prima facie oluline avalik huvi. Artiklis näidatakse, et selguse puudumine või sõlmitud lepingu ja sellest tulenevate tagajärgedega hea õnne peale mängimine võib viia avalike ja erahuvide olulise riiveni.

• riigivara ja -hanked
,
• haldusmenetlus
,
• haldustoimingud
,
• võlasuhte lõppemine ja lõpetamine
,
• kohtualluvus