Menüü

Kokkuvõte

Ilmselt ei ole liialdus väita, et haldussund on Eestis alarakendatud ning selle ja väärteovastutuse vahekorras valitseb ilmne ebavõrdsus. Probleemi lahendamisele suunatud haldussunni asemel eelistab riik karistust, mis ei aita kuigivõrd kaasa rikkumise kõrvaldamisele, vaid hoopis suurendab konfliktsust ühiskonnas.

Praegu käib Justiitsministeeriumi korraldusel karistusõiguse revisjon, mille käigus vaadatakse läbi karistusõiguse kaks valdkonda –kuriteo- ja väärteoõigus – ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist. Piirdumine revisjoniga tähendab ühelt poolt kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemist, samuti väärteo- ja haldusvastutuse mõistliku vahekorra kontrollimist. Revisjoni käigus on kavas tõmmata selgem piir kuriteo ja väärteo vahele (nt loobuda väärteo prejuditsioonist) ning tõkestada väärteovastutuse vohamine haldussunni arvel.

Artiklis antakse ülevaade revisjoni lähtekohtadest, kuriteo ja väärteo piiritlemise aluste ajaloolisest arengust ja moodsamatest õigushüveteooriatest ning otsitakse piiritlemiskriteeriume mitte üksnes kuriteo ja väärteo, vaid ka väärteo ja haldussunni eristamiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse