Kokkuvõte

Liikmesriigid on alates 1999. aastast andnud Euroopa Liidule kompetentsi reguleerida migratsiooni, rahvusvahelist kaitset ja ebaseadusliku migratsiooni vastu võitlemist. Selle kompetentsi raames on Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkti b alusel vastu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi: naasmisdirektiiv). 24. detsembril 2010 jõustus Eestis väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus, millega võeti naasmisdirektiiv üle.

Naasmisdirektiivi näeb muuhulgas ette võimalused kohaldada välismaalase suhtes erinevaid motiveerivaid järelevalvemeetmeid (art 7, 8, 15). Kõige intensiivsemaks meetmeks on seejuures artiklis 15 reguleeritud isiku kinnipidamine, sest sellise meetme rakendamisel piiratakse märkimisväärselt isiku põhiõigust vabadusele.
v Käesolevas artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sisalduv välismaalaste kinnipidamise normistik on kooskõlas naasmisdirektiivi kinnipidamise sätetega. Artiklis keskendutakse eelkõige nendele aspektidele, mida võib direktiivi ülevõtmisel mitmeti tõlgendada. Sellest johtuvalt käsitleb autor välismaalaste kinnipidamise instituudi eesmärke, eesmärkidest tulenevaid kinnipidamise aluseid ja nende sätestamise võimalusi riigisisesel tasandil ning lõpetuseks põhjalikumalt põgenemisohu kui ühe kinnipidamise aluse kohaldamise keerukust (või lihtsust).

• haldusmenetlus
,
• Euroopa Liit