Kokkuvõte

Nagu kõik teisedki eluvaldkonnad ja majandussektorid, on ka meditsiin muutumas üha enam andmepõhiseks. Eestis on patsientide ravi käigus kogutud terviseandmed koondatud tervise infosüsteemi, kuhu on talletatud üle 25 miljoni tervisedokumendi (haiguslood, teatised jm) ning registreeritud üle 300 miljoni sündmuse. Lisaks kogutakse patsientide terviseandmeid ka erinevatesse rahvatervise seaduse ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel loodud andmekogudesse. Tervise infosüsteemi ja riiklike andmekogude arhitektuuri näol on Eestil e-tervise arendamiseks olemas maailmas võrdlemisi unikaalne võimalus, kuid selle potentsiaali kasutamise eeldus on seda toetav õiguskeskkond.

Kehtivates riigisisestel õigusaktides terviseandmete töötlemise kohta puudub õiguslik alus selleks, et meditsiinis kasutusele võtta innovaatilisi suurandmete analüüsil põhinevaid isikupõhiseid e-tervise teenuseid ja sekkumistegevusi, ehkki Euroopa Liidu isikuandmete kaitse õigus seda iseenesest võimaldaks. Eeltoodud väidet selgitab autor käesolevas artiklis tervise infosüsteemi talletatud terviseandmete analüüsil põhinevate kliiniliste otsuste tugisüsteemide (ingl clinical decision support systems) näitel. Tegemist on IT lahendustega, mis lihtsustavad kliiniliste otsuste tegemist, näiteks diagnoosimist ja raviotsuste langetamist. Tänapäeval on kliiniliste otsuste tugisüsteemid kasutusel eelkõige isikule tervishoiuteenuse osutamise kohas (ingl point-of-care), kuid neid on võimalik kasutada ka näiteks teatud omadustele vastavate patsientide identifitseerimiseks. Kliiniliste otsuste tugisüsteemides kasutatakse algoritme erinevate andmete kombineerimiseks ja analüüsimiseks eesmärgiga tõhustada individuaalsete patsientide diagnoosimist või ravi.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• tervishoiuteenuse osutamise leping